Arvuti kastid on tihtipeale umbsed ruumid ja kui neid ei jahutata mingil moel läheb seal palavaks. Selleks et arvuti saaks efektiivselt ja kiirelt töödata peavad selle sisesed komponendid olema võimalikult madalal temperatuuril. Arvuti jahutuses on kaks põhi viis: Õhk-Jahutus ja Vesi-Jahutus.
Õhk-Jahutus
Arvuti kasti Jahuti
Tihti peale sisaldavad arvuti kastid mitut sellist puhurit. Arvuti kastil on eri tsoonid, õhu-sissevõtt ja õhu-väljalükke. Näiteks on arvuti õhu-väljalükke kohaks selle taga osa ja pealmine osa, see on ka selle juhul kui kasutatav kast on seda lubava ehitusega. Need puhurid võtavad ja annavad õhku emaplaadil olevate jupijahtutajatele, nagu näiteks protsessori jahuti.
Protsessori(CPU) Jahuti
Protsessori jahuti ehk CPU jahuti on arvutisse paigaldatav seade, mille peamine eesmärk on reguleerida ja vähendada keskprotsessori (CPU) temperatuuri. Mõned CPU jahutid on varustatud nutika ventilaatori juhtimissüsteemiga, mis reguleerib ventilaatori kiirust vastavalt CPU temperatuurile. See aitab vähendada müra taset, eriti siis, kui arvuti ei nõua suurt jõudlust.
Graafikakaardi(GPU) jahuti
See küll tehinilselt ei vaja eralid seletust, kuna tänapäeval on need juba sisse ehitatud graafikakaartidesse lisaks on neil radiaatorid(Heatsink) kuumuse hajutamiseks. Mõnel võimsamal masinal peab eraldi panema oma jahuteid juurde.
GPU jahtus tööta sarnaselt nagu töötab üldine arvuti jahtus, kaart võtab puhuritega pealt jahedat õhku ja jautab all oleva radiaatorit mis omakorda kiirgab/hajutab sooja mille kasti puhurid viivad arvutist välja. All oleval skeemil, on ka protsessi välja toodud.
Sülearvuti jahtusu alus
See küll ei pruugi olla vajalik mõnel igapäevasel sülearvutil, kuid see pigem oleneb kui suure jõudluse alla antud arvutit pannakse. Kui arvuti peab palju tööd korraga tegema hakkab arvuti rohkem soojust kiirgama, jahutus alus aga aitab kaasa kogu arvuti jahutusele kuna tavaline sisse-ehitatud puhur ei ole tegelikult võimeline tervet masinat efektiivselt jahutama.
Vedel-Jahutus
Vesi jahtusel on tegelikult kaks viisi, üks küll ei kasuta päriselt vett aga põhimõtte on sama. Peamiselt näeb välja vesijatus järgnevalt: arvutisse pannakse paak mis sisaldab antud olukorras destilleeritud vett aga mõni kasutab ka mõnda muud hea jahutavusega vedelikku. Paagist jookseb vedelik jahutust vajavasse kohta see järel edasi puhuriga radiaatori juurde mis jahutab vedliku rohkem ja nii koguaeg. Tavaliselt on jahutus vedelik ka värvitud et kiirelt märgata lekkeid või asteetika pärast.
Teiseks viisiks on veidi lihtsam viis mis võib kunagi hiljem jamasid tekitada. Selleks teiseks viisiks on uputada arvuti mineraalõlis, vaja läheb ainult emaplaati koos tema komponentidega, suurt anumat kuhu emaplaat plaat panna ja mineraalõli. Selles olukorras ei tohiks kindlasti vett kasutada kuna see rikub teie arvuti lihtsalt ära. Mineraal õli aga on elektirit mittejuhtiv vedelik, seega see on selliseks ülesandeks perfektne. Kui plaanite midagi oma arvuti juures muuta pruugi tulla palju jamamist õli maha saamisega.
HÄDAOLUKORRAS
Juhul kui teie arvuti peaks mingil kummalisel kombel ülekuumenema ja süttima oleks kõige targem idee arvuti kas seinast välja tõmmata või toiteplokk(PSU) kinni lülitada. See järel oleks hea kui teil oleks käepärast midagi sellist mis esineb all oleval pildil.
