Esmaabi

Esmaabi on kiire ja esmane meditsiiniline abi, mida osutatakse ootamatu haiguse, vigastuse või õnnetuse korral enne professionaalse meditsiinilise abi saamist. Selle eesmärk on kahju ja tervisliku seisundi halvenemise ennetamine ning kannatanu elu ja tervise säilitamine. Esmaabi hõlmab erinevaid oskusi ja meetodeid, näiteks elustamist, verejooksu kontrollimist, haavahooldust, hingamisteede avamist ja kunstlikku hingamist, kuidas toime tulla šokiseisundiga ja palju muud.

Esmaabi andmine nõuab teadmisi ja praktilisi oskusi ning on oluline osa elupäästvast ja tervist säilitavast protsessist, eriti juhtudel, kus kiire professionaalne meditsiiniline abi pole kohe kättesaadav. Esmaabi koolitus on kasulik ja soovitatav, et inimesed saaksid õppida, kuidas õnnetusjuhtumite korral tõhusat esmaabi pakkuda.

Kaitseliidu esmaabi

Kaitseliit on Eesti kaitseväe reservüksus, mis osutab tsiviil- ja sõjalist kaitset. Esmaabi on oluline osa Kaitseliidu väljaõppest, kuna see võimaldab liikmetel osutada esmaabi vigastatutele ja haigestunutele nii rahu kui ka kriisiolukordades.

Kaitseliidu esmaabikoolitus hõlmab tavaliselt järgmisi teemasid:

  1. Elupäästev esmaabi: õpetatakse kriitiliste seisundite, näiteks südameatakki, hingamisraskusi, tugevat verejooksu ja teadvusekaotustega inimestele esmaabi andmist.
  2. Vigastuste ja haiguste hindamine: õpitakse, kuidas hinnata vigastusi ja haigusseisundeid ning otsustada, millist esmaabi vajatakse.
  3. Side ja kinnitus: kuidas siduda haavu, murdeid ja teisi vigastusi ning kinnitada liikumatuks kuni professionaalse meditsiinilise abi saabumiseni.
  4. Hingamisteede hooldus: õpetatakse, kuidas käituda hingamisteede ummistuse, näiteks võõrkeha neelamise korral.
  5. Elustamisoskused: kuidas teostada elustamist CPR (südamelöökide taaselustamise) meetodil.
  6. Eriolukordadele reageerimine: kuidas käituda olukordades, kus on vajalik erakorraline esmaabi, näiteks õnnetusjuhtumite või katastroofide korral.

Kaitseliidu esmaabikoolitused aitavad liikmetel olla valmis reageerima erinevatele meditsiinilistele hädaolukordadele ning saavad kaasa aidata vigastatute ja haigustega inimeste elude päästmisele. Esmaabi on üks oluline oskus igas hädaolukorras, kus kiire ja tõhus abi võib olla elupäästev.

Kaitseliidu esmaabis kasutatakse verejooksu peatamiseks järgmisi vahendeid ja meetodeid:

  1. Surveside
  2. Sidekangas
  3. Kiirsidemed
  4. Hemostaatilised ained
  5. Isekleepuvad sidemed
  6. Survetehnikad

Mida teha õnnetuse korral?

Õnnetuse korral on oluline kiiresti ja efektiivselt reageerida, et aidata end ja teisi vigastatud või ohus olevaid inimesi. Järgnevad on mõned olulised sammud, mida tuleks õnnetuse korral järgida:

  1. Helistage hädaabinumbrile: Kui õnnetus on tõsine ja vajab kiiret professionaalset abi, helistage kohe hädaabinumbrile 112 ja andke teada, mis juhtus ja kus see juhtus.
  2. Ohutuse tagamine: Kui võimalik, liigutage end ja teised ohutusse kohta eemale ohtlikust piirkonnast, näiteks liiklusõnnetuse puhul liiklusvoodist eemale. Ohutus peaks alati olema esmatähtis.
  3. Hindamine: Hinnake õnnetuse ulatust ja vigastatute arvu. Kui teie enda või teiste elu on ohus, püüdke esmalt päästa elusid.
  4. Andke esmaabi: Kui olete saanud vastavat koolitust, osutage esmaabi vigastatutele, kuni kiirabi saabub. See võib hõlmata elustamist, verejooksu peatamist, haavade sidumist või muid meditsiinilisi protseduure vastavalt vigastuste olemusele.
  5. Koostöö päästjatega: Kui päästjad, kiirabi või politsei jõuavad sündmuspaigale, koostöö nendega ja järgige nende juhiseid. Andke neile kogu vajalik teave, mida nad vajavad, et aidata ohvreid ja tegeleda olukorraga.
  6. Tunnistajate teave: Kui võimalik, koguge tunnistajatelt teavet õnnetuse kohta, näiteks nende nimi ja kontaktandmed. See võib aidata uurimisel.
  7. Jääge rahulikuks: Püüdke jääda rahulikuks ja kontrollida oma emotsioone, et saaksite efektiivselt reageerida ja abi anda.
  8. Teavitage lähedasi: Kui teil on lähedasi, kellele peaksite teatama õnnetusest, teavitage neid sündmusest ja oma olukorrast.
  9. Hoidke dokumentatsiooni: Kui võimalik, hoidke õnnetuse kohta dokumentatsiooni, sealhulgas fotosid ja kirjalikke märkmeid, mis võivad olla hilisemate uurimiste ja kindlustusnõuete jaoks olulised.

Südame massaaži puhul kontrollige:

  1. Kontrollige ohvri teadvust ja hingamist.
  2. Helistage hädaabinumbril (112 Eestis).
  3. Asetage ohver selili.
  4. Asetage käed südametsooni keskele rinnakule ja alustage südamemassaaži (5-6 cm sügav ja 100-120 surumist minutis).
  5. Kui võimalik, andke kunstlikku hingamist (30 survet ja 2 kunstlikku hingamist vaheldumisi).
  6. Jätkake, kuni professionaalne abi saabub või ohver hakkab ise hingama ja süda taas lööma.

kuhu helistada õnnetuse korral?

Eestis saate õnnetuse korral helistada hädaabinumbrile 112. See number on mõeldud kiireks ja erakorraliseks abi saamiseks igasugustes hädaolukordades, sealhulgas meditsiinilised hädaolukorrad, tulekahjud, liiklusõnnetused, kuriteod ja palju muud.

Kui helistate hädaabinumbrile 112, siis teavitatakse vastavat hädaolukorra teenust, mis vastab teie abivajadusele. Olge valmis selgitama, mis juhtus, kus see juhtus ja kui palju inimesi vajab abi. Proovige jääda rahulikuks ja selgeks, et saaksite anda võimalikult palju teavet ja abi saabumine oleks võimalikult kiire.

Hädaabinumber 112 on saadaval kogu Eestis ning see on avatud ööpäevaringselt. On väga oluline teada ja meeles pidada seda numbrit, et saaksite kiiret abi igasuguse hädaolukorra korral.

hädaabinumbrile 112 helistamise juhend:

  1. Võtke välja oma mobiiltelefon või kasutage kohalikku telefonipunkti.
  2. Valige numbril “112” ja vajutage helistamisnuppu.
  3. Oodake, kuni kõne ühendatakse hädaabisse.
  4. Rääkige rahulikult ja selgelt hädaabinumbri operaatoriga. Selgitage oma probleemi ja andke täpne asukoht või aadress, kus abi on vajalik.
  5. Vastake hädaabinumbri operaatori küsimustele ja järgige nende juhiseid hoolikalt.

Kontakt

Kui teil on küsimusi, ettepanekuid või vajate lisateavet, võtke meiega ühendust ja me vastame teile võimalikult kiiresti.

This will close in 0 seconds